Sunday, November 29, 2009

SÜNNIPÄEV!

23.11, esmaspäev.
Ma palju ei lootnud,sest ega mulle eriti ei meeldi. Olin varem kooliõdedele ka öeldnu,et ärge üllatusi tehtke,mulle üllatused ka ei meeldi ja liigne tähelepanu. Niiet ärkasin normaalselt, host-ema kallistas ja õde ka,Margareth ei vaadanud isegi otsa mulle ja lausus "Feliz cumpleańos" ja läks oma tuppa:D
Koolis, lauldi mulle kui klassi sisenesin ja ülejäänud päev hoidsin kõigist eemale. Polnud eriti hea tuju:D:D
Peale kooli kohtusin Alliga, tsillisime niisama,ostsin endale kingituseks ühe armsa kleidi ja läksime kinno "2012" vaatama. Mulle meeldis Sasha,alias Johannes Urb,ja nii uhke et Eestis nii kenad kutid tulevad:)
Film ise oli nagu hollywood ikka...masendav vedamine ja ebaloogilisus ebaloogilisuse otsa. Mulle siiski meeldivad draamad:D Aga Alli siiamaani usub,et lõpp tulebki ja kurb,et me seda filmi vaatasime:D Aga mu kodulinna kino on nii nõme..üks nädal on üks film,terve nädal vaid üks film. Järgmine nädal on nädal aega teine film. Ja niimoodi,suht nõme.
Koju jõudsin kell 22.00,h.ema suht vihane,sest ega ta ei teadnud et nii hilja tulen:D Ütlesin vaid hommikul,et ei tule peale kooli koju:D
Kodus anti kingitusi,aga siin need väga erilised ei pea olema,niiet neist pole mõtet rääkida. Aga mulle tegi meele rõõmsaks,et midagigi:) Ja laulsid sada korda ja kallistasid, ema,Natalia ja Rosita. Rosita tegi mulle õhupallipeavõru ka,ehk peavõru ja kleepis sinna kaks õhupalli ka.
Edasine käik oli kööki,kus ootas mu lemmiktort. Puhusin küünla,soovisin ühe soovi ja lootsin hakata sööma.Tegime pilte ka vahepeal.
Ma teadsin nende traditsiooni siin Tšiilis- sünnipäevalapse nägu tuleb tordi sisse lükata. Kui Natalia pani tordi mu nina alla,et ma sealt kirssi nuusutaks,teadsin,et järgneb todri minu näoga tähistamine. Ütlesin ja kiljusin, EIIII, EI TAHAAAA, ma TEAN,et sa teed SEDAAAA, EIIIII!:D Natalia aga naeris naeris,kuni lõpuks lihtsalt topiis selle tordi mu näkku.
Tekkisid väikesed hingamisraskused kuna kook oli ka mu ninas ja mulle meeldib läbi nina hingata.

Õhtul helistas mingi tüüp mulle,soovis õnne. Mul polnud aimugi,kes see oli. 5 minuti pärast helistas tenegi mees,seekord küsisin,et "kes sa oled"." Midagi aru ei saanud,okei. Hiljem saatis üks veel sõnumi,et "juhul kui sa mind ei tea,olen Roberto jalgapallist". Tore.
Aga..siis läksin tuttu ja maailma igavam sünnipäev. Eelmise aasta sünnipäev oli parim,igatsen seda:)

28.11 ,laupäev
Hommikul ma kooli siiski ei läinud:D Ärkasin kell 7 üles,ootasin 7.30,aga keegi polnud üles ärganud, ei Margareth,kellega koos minna ega Anita,kes mind kooli peaks viima. Niiet kobisin taas voodisse:D
Päeval läksime Alliga kostüüme rentida,et õhtul kanda. Ma tahtsin kas Spiderman või valge kass olla liibuvas kostüümis,aga ei sobinud miski niiet laenutasin valge kleidi,tiivad ja mingi pärg ja ingel valmis:D Alli...haha:D tsirkuse mingi kloun või midagi:D
Aga..ma ei tea. Rahvast palju polnud,meie pere,Carlos,Jonathan, siis mingi pere peretuttavaid,mingii 7 tükki,väikseid lapsi, tädi Alejandra ja ta mees ja minu sõbranna Mauge(Margarethi eks-parim sõbranna kes otsustas minu sõbrannaks hakata;D) ja hiljem tuli ka Alli. Sõime, tantsisime, midagi huvitavat väga ei toimunudki:D Siis toodi suuur koook. Ilus kook.
Terve päev olid nd karjunud mulle tortasooo,ehk see,kui tort näkku visatakse,sest nad teadsid,et see mulle üldse ei meeldi(ma nädal aega muust ei rääkinudki kui et toiduga ei tohi nii mängida), ja et õhtul saaad. TERVE PÄEV nad kiusasid mind sellega. Ja siis tort toodi,kõik õnnelikud. Pandi kroon pähe,et PUHU NÜÜD KÜÜNLAKE ÄRA!!! HIHIHII. Ma seal plõksisin,et eiiii,palun,ma ei tahaaaaa, eiiiii. Aga väljapääsu polnud,sulgesin silmad ja hakkasin küünlat puhuma kuni mu TERVE nägu sisse suruti. Juuksed sai ka.
Siis hakkasin Beleni taga ajama,et talle "põsemusi" teha ja jooksime seal ümber maja:D Siis Anita sai ka. Ja siis tegime todrisõda ja kõik külalised said ka:D Ja nende riided ka:D
Kell 2 sain magama ja ülevaid emotsioone väga pole.

Muidu ...iga päev alustan päeva kirikus,iga päev üritan päikest võtta,iga päev teen sporti, iga päev ootan kooli lõppu ja muidu on tuju hea:D Suvi tuleb heaaaa!:)


Aa,kusjuures peale seda,kui nad kooki näkku topivad,me sööme ka seda kooki:D


Pilte ka veidi:D







Rosita ja host-ema
















eieieie,ei taha!












Kooginägu.



























Kodused mäed ja viinamajrapõllud!:)












Päevitades viinamarjapõllul.














Albiino...VEEL!:D













Alliga.


















KOOOOK!:)/veel rikkumata)

































Ei olnud tore:)















Õnnelik Belen ja mina ja Carlos:)

Saturday, November 28, 2009

Kiviaja elanik,cuidado!

Aa,nad ei saa aru,et kuidas ma herneid suudan toorelt süüa. Ja ütlesid,et niigi imelik et ma kapsast,lillkapsast,porgandit(????) ja isegi nüüd herneid toorelt söön,et ma seal Eestis nagu kiviaja elanik.

Ee....
Okei.
Sünnipäeva pildid ja asjad kirjutan üles ja näitan huvilistele pühapäeval,siis kui homne pidu ka peetud.

Senikaua uudiseid..HOMME KOOL! Ma nii vihane. Sest mingi,valimised käivad siin,ja seetõttu jäävad kahe nädala pärast tunnid ära,aga kuna kool on mul particular,ehk vanemad peavad selle eest maksma,siis et protestte ära hoida(mida siin koolides tehakse jube palju),teeme nüüd tunde laupäeviti:) Nii armas. Muidu lõpetan kooli 18.detsember. Eliise,teine tšiilitar(salud!!!),ta lõpetab 28 ntks,mingi protesti tõttu või midagi. Aga noh,ma siis olen laupäeval homme. 6 äratus, õhtul pidu ka, no ei taha. Pidu on ühispidu, minu(17),Anita(30) ja Jonathani(25) sünnipäev.

Eks näib.
JA VALIMISED!:D Õudne. Ma arvasin,et Eestis nad liialdvad nende plakatitega. No...ma tene mõnikord pilte,kuidas SIIN ON: 50 sama pilti iga 1 m tagant. Nagu ausalt,seda on siin niiiii palju. Teen pilte mõnikord.
Valitakse uut presidenti ja senaatoreid ja värke. Ma olen Pińera poolt,kuigi enamus on Ominami poolt,aga..ma ei hakka seletama teile poliitikat siin. Ma läheks pikaks:D Ja emotsionaalseks.

Täna pidin Alli poole päevitama minema,aga kuna ta ema tahtis vaikust ,ei sanaud minna ja läksime viinamarja põllule! Ja ma nägin siin eismest korda madu. Nii tore oligi seal olla. Ämblikud ronivad peal,suured heinad,mudamülkad. Aga päike oli hea ja soe:)

VANAEMA, aitähhhhh paki eeeeest!:)

Kuna ma just tulin tunniajalisest hernekoorimisest,siis ausalt,mul jutt ei voola ja üliväsinud raskest nädalast ja MEELETUST kuumusest,niiet...pühapeävani!:)

Sunday, November 22, 2009

Synnip2evapidu oli lahe, magatud tunde on 2, homme kooli ja netti siiamaani pole ja ei tea kuna tule ka.

Friday, November 20, 2009

Kuna mu lahedad 80-aastased t66mehed suutsid kodus juhtmed l2bi puurida,puudub kodus internett ja telefon,suht lahe.

Ja nende avameelsus yllatas mind taas,kui t2na,s66gilauas,r22giti millisel tytrel meie peres on k6ge suuremad rinnad ja iga iniemse rindu arutati eraldi ja kui j6udis j2rg minuni,terve laudkond vahtis mu keha ja arutati ja...no see avameelsus ei meeldi mulle enam t6esti!:D

Olge terved!

Wednesday, November 18, 2009

No ei tule blogimine välja.

Enivei.
Laupäev...Pidin minema Alli poole päevitama. Aga tüüp ei vastanud telefonile ega midagi,ja alles kell 17.00 ütles,et ok,ta hakkab linnast koju tulema nüüd. Senikaua olin enda aias ja päevitasin(minu jaoks on nii sürr et teil lumi maas,sorri),sõitsin rattaga 15 minutit Alli poole,läpakas ka kotis,sest kuna päevitamisest asja ei tule kellaaja tõttu,vaataks filme. Jõuan ta villa ette,ootan pool tundi murul pikutades,tüüp hilines ju. Kas see pole tüüpiline?
Vaatasime "Eurotripi" ja sõime kilo masikaid ja jäätist.
Õhtul Belen ütles,et nad lähevad pubisse,selline rahulikum õhtu. Surusin endki autosse ja kutsusin Alli ka,niiet talle järgi. Kuigi Alli pidi järgmine päev kell 7 hommikul bussiterminalis olema:D Aga tal oli ka väljaminemis tuju.
Pubi ukse ees,me otsustasime(autos oli 6 inimest ja mingi junn auto veel), et ei viitsi rahulikud olla,lähme Scaliburi(klubi).
Kell oli 1.30,sisenesime klubisse. Väga mõnus oli,algul oli raske end reggeatoni lainele saad,pole mingi üle kuu aja klubis käinud, aga lõpus läks mõnusaks ja tsilliks. Nägin palju tuttavaid ja sain palju tuttavaid. Peale diskot kell 5 hommikul siis hotdogi sööma ja pool 6 sain koju.

Pühapäeval ei teinud midagi vist. Õhtul käisime ema ja mõne õega poes. Ja ma ei tee seda enam!!! 2 tundi niisama toidupoes. Kahe suure käruga,mõleamd ääreni täis lahkusime. Mul oli oma kott,ostsin kellogsit kaks suurt pakki,siis ma leidsin PUDRUUUU,ma koguaeg otsinud,nüüd leidsin, siis ostsin vöö ja õhupallid.
Kellogs,kuna mul kõrini...3 kuud IGA hommiku-ja õhtusöök SAI. SAI SAI SAI.

AGA NO POLE VÕIMALIK!! Rosita tahtis ka kellogsit. Ok,ma siis kallasin piima peale ja sõin. Ta vahtis suurte silmadega,ja ütles,et nii süüakse: TA VALAS KELLOGSILE PEALE KUUMA VETT, LISAS PIIMAPULBRIT JA SÕI!
Siin on ikka päris pooletoobised:D Aga noh,teine kultuur. Miski pole halvem ega parem,vaid teistsugune.
Puder tehakse ka nii. Suure kruusi sisse paned helbed,ja lisavad vaid kuuma vee ja sööd seda soga. Ei segata,ei kuumutata(kuum veis lihtsalt valatakse sisse ju). Ülivastik,ausalt. Aga ma kasutan pliidi võlusi.

Esmaspäeval lõppes koos 10.30,olin veel 2 tunnikest seal,harjutasin näidendit(osalen ühes etenduses),ja siis kell 12 läksime Alfo sünnipäevale. Mu lemmik klassiõde siis. Koolis juba kinkisin enda lemmikkommid talle Eestist ja siis tegime talle üllatuse,ma hoidsin kooki küünlgaa,teised õhupalle.
Kell 12 ,olime kohvikus, see oli ka Alfole üllatus. Dominique viis ta sinna et "vetsu minna". Ja juhtis meie ruumi,jälle,uus tort ja ÜLLLATUUUUS!:D Väga tsill oli,sõime hotodoge,jõime koka koolat ja kell 4 koju.

Teisip..hahahahahaha. Kuna h-emaga tülitsesin,ta nimetas mind vaimuhaigeks ja et eesti mulle parem ja miks ma teda ei armasta,mille peale ütlesin välja et ma ei avalda armastust kui ma seda ei mõtle nagu tšiili inimesed...Mõlemad ütlesime väga valesi asju,õhtul palusime andeks ja korras.
Aga selle väiske tüli tõttu ei jõudnud enda etenduse peaproovi. Läksime Alliga siin jalgpalli trenni,aga nähes,kui raskeid harjutusi nad täna teevad,otsustasime ära joosta. Sama hetk tuli muidugi Alfo ja Pamela,kes hakkasid mingi kisama et miks ma näidendis polnud ja me Alliga vabandasime ja jooksime ruttu minema,sest Allil tuli äkitselt "kõhuvalu":D
Läksime kõrvalolevasse pargikesse,kus muruväljak,kiigud,kõik. Kiikusime,näeme,nägusad kutid mängivad jalgpalli,ja et trennist ära jooksmine väga mõttetu poleks,läksime nendega mängima:D Poolteist tundi uute kuttidega,saime sõbraks ja reedeks kutsuti peole. Ja mõnusad tüübid.

Täna oli mõttetu päev. Missa oli. Magasin. Feil. Ma lihtsalt jäin magama ja ärkasin,kui pea kukkus kõrvalistuja õlale:D
Kusjuuures..
Meil on mes de Maria,ehk maria kuu,ehk Ave Maria ehk Jeesusse emme. Ja seetõttu,on nüüd 8.november-8.detsember, IGA PÄEV,hommikul kirik. Vnoh,loetakse palveid. Varem oli vaid esmaspäeva ja neljapäev,nüüd iga päev. Ja pikemad. Sest mingi palju rohkem erinevaid palveid ja üks palve on mingi 5 minutit pikk! Ja neil see kõik peas. MUljetavaldav. Ja ma ei teadnudki,et neid palveid NIII PALJU ON! Aga ja. Nüüd see kuu aega iga päev. Ja täna oli Missa ka. 2 tundi. Preester oma kahe noormehega(jüngrid),kõik mingitesse valgetesse linadesse pakitud ja suured piiblikuhjad kaasas.
Laulsime,siis pidi mingis järjekorras seisma,sai mingit küpsist. Seisad järjekorras,ja preester paneb su keele peale ringikujulisi söögiasja. Nagu küpsis. Aga ma ei tea..armuleib ehk?? Midagi sellist. Ma pole seda võtnud,ma ei ole huvitatud mingist maitsestamata õhukesest küpsisest:D

Religiooni tunnis õpetaja ajas taaaaaaas närvi,rääkides,et ta alguses ka polnud nunn,nüüd on,ja need,kes usuvad teadust rohkem,teavad vea. Miks see VIGA on? Kellegi uskumused ei saa VEAD OLLA. Vahel,aga..ma ei tea. Aga siis ta üllatas mindmöeldes,et Adamat ja Evat ei eksisteerunud,et olid bakterid siiski,siis ahvid ja värki. Kuigi seda selle tooniga,et SEE ON NII.Mõned usuvad ehk teistmoodi. Ta sunib meid uskuma asju,mida tema usub.
Aga mind ta ei murra:)


* Ükspäev mu klassiõde küsis kehalise tunnis, "kuule,kuidas sa raseerid enda jalgu? Või depileerid? Kes teeb seda sulle?Ise? Kas punaseid täpikesi ka hiljem on?" Mul lõi suu lahti. Nad on nii avameelsed!!! aga kiitis mu siledaid säärekesi ja ma läksin punastades minema.
*Ükspäev mu pinginaaber karjus üle klassi teise otsa: "OU,ma ostsin sulle need Tampaxid,nagu tahtsid,tahad praegu või hiljem??".
Nende avameelsus pole minulik. Eesti mõistes olin ma ikka päris avameelne ja lahtine inimene,aga siin..no kamoon. Ma olen nii kinnine nendega võrreldes.
*Mu ühel klassiõel puudub üks sõrm. Imelik,3,5 kuud koolis käinud,temaga iga päev suhelnud,ja nüüd märkan.
*Kõik on ümberringi haigeks jäänud.Koguaeg köhivad,tatistavad,müüjad aevastavad näkku. Ma ikka terve. Mu alatine hea immuunsus siingi!:D
Tervisi siinkohal teile sinna eestisse,norra ja usasse!:)
*See laupäev on mu sünnipäevapidu Scaliburis,järgmine nädal koos õega,maskikostüümi temaatiline. Ei tea mis ma rendin veel.

Praegu ei viitsi rohkem. Lõpuks kirjutan luuletuse,mis mu pere saatis:) Ise tegid. Täna sain kirja kätte,seal oli. NII ARMAS:

SUST ALLPOOL LÕUNAS ELAVAD PINGVIINID,
ÜLAL PÕHJAS KÕRB JA TUNTUD NARKORIIGID
SIIN JUPITER ON TAEVAS LOHUTAMAS HINGI
JA VETSUPOTIS VESI KÄIB TAGURPIDI RINGI

RELIGIOON ON TÄHTSAIM AINE TÜDRUKUTEKOOLIS,
KUS "HELLO KITTY" LATIINOTSHIKIST NAISI VOOLIB,
ASE-EMA SADA KALLISTUST KÜLL VAHEL TÜÜTAB,
KUID ISA SELLE EEST JU SUISA MAFIAS TÖÖTAB

SELLES VEIDRAS PLANEEDINURGAS KAUGEIMAS
ON AASTAKS ÄRA ME PERE TÜTAR AINUMAS.
JAH TÕSI SEE, ET KODUS SIND KÜLL TÄNA POLE
KUID USU SÜDAMEIS MEIL SEDA ENAM OLED

VAID LOETUD KUUD JA TAGASI SA TULED!
MEIL VEELGI ARMSAM SIIS SA OLED!

*
KALLID OLETE!:)
Aa,ükskord saatis mu kallis vend,Daniel ka mulle kaardi,ühe kõoge armsama luuletusega mu elus,mis isegi minu pisaratele võttis:

Kallis õde!

Sõpru siin ja sõpru seal,
uksest aknast sisse poeb.

Ei nad lase jääda tuttu,
räägivad seal salajuttu.

On ju ammu teada tõde,
parim sõber sulle õde!

Palju õnne,
armastusega, Daniel.

*
Sa klutt,ma võitsin kihlvea,sa siiski igatsed mind!:)

Aga mul on maailma parim pere.

Olge tublid kõik!:)

Saturday, November 14, 2009

No mul ei vea selle tihedama kirjutamisega välja vist. Blogi tundub mulle kui kohustus ja ausalt öeldes,ei tahaks ma seda üldse täita.
Aga...lubasin.

Igatahes,alustame eelmisest pühapäevast,kus mu teed viisid mind Fantasilandiasse. Hommik algas halvasti. Tegelt algas päev kell 1.54,kui ärkasin üles,sest keegi lihtsalt karjus koduukse taga. Magasin edasi. Karjuti edasi,fikseerin,et oi,see mu ema hääl ju. Lähen,tüübid alles jõudsid bingoõhtult,ja suur uus roosa ratas ka,võitsid ratta sealt:D Ja isa magas liiga sügavat und ja ma ainuke isaga kes kodus,niiet lasin nad siis sisse. 1.54.
Eelmine päev isa ütles,et viib mu 9saks linna. Siis pidime seltskonnaga startima. Seega,rahumeeli ärkasin kell.830 üles,teades,et saan autoga linna. Küsin ema käest,et noh,kus isa on. "Sõidab rattaga kuskil". Heaküll,rutttttttttttu, riidesse,isegi süüa ei saanud,ja välja. Sest elan ju linnast väljas ja taksod ka ei sõida. Seisan maja ees tükk tükk aega,pühapäeva hommik,mitte ühtegi taksot ei sõida. Ema helistab radiotaksosse,ehk see kallis takso. Neil ka pole pühap. hommikul midagi pakkuda. Hakkan lootust kaotama,aga siis tuli üks mikrobuss, hüppasin selle peale(sõna otseses mõttes,sõidab alati esiuks lahti ja kui inimene tahab tulla maanteel,siis aeglustab ja peab sisse hüppama). Sain siis linna ja natukese hilinemisega Mauge poole. Mauge siis tüdruk,eks mind kaasa kutsus. Aaa,kiirustades olin enda mobiili ja digika ka maha unustanud. Pilte tegi pargis Mauge,aga..vähe.
Seltskonna peale olime rentinud ühe minibussi,hüppasime sinna ja Mauge õemees juhtis ja hakkasime siis Santiago poole vuhama. Seltskonnas oli siis 4 tüdrukut ja 9 poissi. Vanuses 16-21 kõik. Väääga mõnus:D
Jõuame Fantasilandiasse. Tšiili suurim lõbustuspark. Ostame piletid,istume kuskil pargis,meil oli poolteist tundi avamiseni aega.
Esimene asi oli RAPTOR. http://www.youtube.com/watch?v=AP_aQ2k-UGA Selline siis. seal käisin lõpuks 8-9 korda ära. Suht hull:D Aga ma nii nautisin,aga järjekorrad olid alati megapikad,palju rahvast pühapäeviti. Siis..ma ei teagi. 8 tundi olime seal:D Väga VÄGA lahe päev oli. Ma olen Euroopas nii paljudes suurtes lõbustusparkides käinud,aga ausalt,mitte miski pole olnud nii hea kui oli Fantasilandia. Ja ma nautisin IGAT atraktsiooni. Vaid ühe atraktsiooni peal me Maugega karjusime "NUNCA MAAAS",ehk,ei iial enam:D Ja ma ropendasin eesti keeles ja palusin,et alla saaks:D Ja mis kõige ägedam,ega mitte mina,vaid kõik seal:D Kirjeldada ei oska seda atraktsiooni,aga ütleme nii,et vaade oli ülim nii palju kui pea alaspidi seda nägin ja järgmine kord ma ei söö enne seda:D Ja tõesti,ma lähen sinna parki veel!!! Ka eesti perega,ma loodan aja sisse ära mahutada,see on vapustaaaaaav!!!!! Alliga lähme detsmebris kahekesti sinna ja kunagi tahaks veel. Ja terve päev seal maksis 7000$ ehk umbes 140 EEK. NIII ODAV. Aga siis mul kulus veel raha seal söömisele ja autorendi lõivule. Aga ülilaheeeeeee oliiiiiiiii. Tõesti! Sai adrenaliini ära rahuldatud ja suheldud sõpradega! Igatahes,õhtul jõudsin kella 23-ks koju,ema juba magas. Kõik magasid. Minagi siis.
AAA,kusjuures. Margareth:D Reedel rääkis ta mulle köögis,kuidas ta Maugega kunagi joogas käis ja kui naljakas oli,et Mauge ei saanud hakkama ja nuttis seal valust,ja hiljem olid salsas ka,ja Mauge kukkus maha ja väga naljakas. Okei. Pühapäeval ütlesin siis Maugele,et kuule,ei teadnudki,et Los Andeses joogat saabb teha. Et Margareth mainis,et olite koos joogas. Mauge: "MIDA? ma pole elusees joogas käinud". Küsisin,et noh,salsas ikka olid Margarethiga? Eitav vastus. Ausalt..sellel Margarethil on niiii suured kujutlusprobleemid. Minust räägib igasugust hundijuttu ja ka muidu elust. Mis kuradi mõttega peab ta valetama,et käib joogas? Mul on kahju tast.













































































































Kõigi lemmik!







Järgmine päev oli koolipäev,väsinud. Otse peale kooli oli Pamela sünnipäev. Ehk, lõunasöök tema majas. Selline läbu. Aga ma olin selle ära unustanud,andsin Margarethile teada,et ma lähen sinna ja koju tulen hiljem. Sünkar oli mõnus,palju nalja,palju süüa. Lemmikhetk oli,kui Pamela pea koogi sisse torgati:D




















Aga koju,ja siis sain ema käest pahandada. Ütles,et talle ei meeldi et nii palju väljas käin ja ei teata ette ka enam. Loomulikult tuleb välja,et mu kallis Margareth UNUSTAS mainida,et ma sünnipäevale läksin.!:) Nojah..ise see ema passis 7 tundi bingoõhtul, Fantasilandia oli mu üks parimaid päevi tšiilis ja sünkar ka lõbus. Ei tee välja.Aga selle peale vastasin emale,et kahju,ma terve see nädal jõuan hilja koju:D Trennid.

Plaanis oli teisip. klaverit mängida,ja siis jalgpalli,kolmapäeval ka jalgpalli kooliga. Nimelt,meil pidi koolidevaheline võistlus tulema pühapäeval,ja harjutamine kooliga kolmapäeval. Neljapäeval tavaline jalkatrenn ja salsa,reedel välja.

Aga ega midagi välja ei tulnud:D Teisipäev küll käisin väljas. Kusjuures,ma siiski mängin OOPERIFANTOOMI,klaveril. Sest see lugu,mis õpetaja andis,osutus liiga raskeks. NIiet,ooperfantoooom!:) Kolmapäeval jäi jalka ära,tuleb välja,et võistlus jääb ära, Neljapäeval käisin jalkas,aga salsasse ei jõudnud väikse valu tõttu,mis mulle sai osaks jalgpallis.
Reedel passisin kodus,sest kallis Elissa lihtsalt keeldub enda kodust väljumast.

Täna..plaanis Alli poole ujuma minna ja päevitama. Ja paha tuju on ka:( Ei teagi miks. Võibolla kurb,et mul siin sõpru pole. Aga see on mu enda süü,nad ei meeldi mulle:D
Aga...aa. Sünnipäeva pidu toimub mul 21'l,Scaliburis. Tuleb lahe!

Ja lõppu väike video. Vaadake alates 28.00'st umbes!:D Ja kurb..olime kaamerate ees tegelt 10 minutit,aga eetris vaid miingi minut ja siis ka,Alli. Tahan blond olla taas:D
http://programas.tvn.cl/calle7/2009b/videos.aspx?IdC=41077&tipo=1

Olge tubliiid ja..peske käsi ja et seagripp ei tuleks külla!
Tervist teile kõigile!






















Wednesday, November 11, 2009

http://www.ekspress.ee/2009/11/09/eesti-uudised/45857-opilasaktivist-kutsub-yles-rahvusvahelist-noorteorganisatsiooni-boikoteerima

No tõesti. Veel draamat vaja???

Saturday, November 7, 2009

Nädala kokkuvõte.

Nüüd tuleb piiiikk postitus. Aga järgmisest nädalast hakkan korralikuks ja tihedamini kirjtuama,ei pea taas nädala lõpus mingi tervet nädala kokkuvõtet tegema.
Kes viitsivad,neile siis.

Reede,30 oktoober.
Sellest päeval kirjutasin.Koolis ei käinud ja Alli pool olime. Aga õhtul läksin siis peole. Camilo 18nes sünnipäev. Loomulikult ma teda ei tundnud,aga Mauge, Margarethi klassikaaslane,kutsus mu. Ma kutsusin omakorda Alli. Rahvast oli,enamasti mehed. Aga hea oli,et nagu ei teostatud odavat flirtimist või midagi,vaid küsiti ikka mu riigi,kultuuri ja minu kohta. Väga väga mõnus oli. Sain uusi tuttavaid ja tore õhtu oli. Öösel maksin kirvehinda taksojuhile,et koju saada. Elaks ma vanas kodus,oleks sanaud jalutada 3 minutit,nüüd pidin kuskile maakolkasse laskma sõidutada. Kurb.
Mainin ka seda, et järgmine päev ütles Mauge mulle,et "Mida sa Helenaga tegid seal. Ta tuli koju ja tantsis ja laulis üksinda kella 5ni hommikul elutoas". EE,JAH. Ma tulin kell 2 koju ja otse oma tuppa magama. Margarethile ikka ja JÄLLE meeldib must kuulujutte ja mingeid luiskamislugusi teha.



























































Laupäev, 31 oktoober
Kodune päev oli. Alliga käisime vahepeal ratastega taas sõitmas. Lihtsalt,koguaeg avastame uusi teid. Kuskil põldude vahel,koguaeg jõudes uude külakesse või mäejalamile. Väga väga mõnus on:) Kui vesi otsa saab,koputad maja ukse peale ja keegi ikka aitab välja. Aga kusjuures,see sama hommik,meie maja ees oli õnnetus,jalgrattur suri ära,auto põrutas otsa. Seetõttu mu ema nõudis mult kiivri kandmist,aga loobusin meeletu palavuse tõttu ja olin külavaheteedel,mitte maanteel. Aga jah,ratturitele tegelt ohtlik siin. Autod kihutavad ja liikluskultuur suht..olematu.
Kella 7me paiku,kõik sagivad,küsin,mis toimub. "Me lähme halloweenile,tule ka. 5 minuti pärast lähme". Võtsin asja rahulikult,teades,et 5 minuti väärtus võrdub kolmekordse ajaga. Eksisin,ei lahkunud 15 minuti,vaid 40 minuti pärast:D Igatahes,kuna mul riideid polnud,siis panin lihtsalt mustalt riidesse. Jonathan,rosita ja Anita olid kostüümid ka muretsenud. Mõtlesime,et ma näen liiga igav välja-värvime mu näo ära. Mõeldud-tehtud.Parajalt õudne nägin välja. Mida oligi vaja teostada. Ega siin Halloweenil sa nunnu eideke nagu Kadripäeval pole. HALLOWEEN, daa? Siis meikisime Carlose ja Beleni ka ära,auto peale, Rosita sõbranna poole,ja sõbranna ja ta isa ja vennaga siis liikvele. Põhimõte oli selles,et lähed maja ukse taha ja karjud "KOMM või POMM". Ehk,kui kommi ei anta,tehakse mingit ulakust. Meil olid kaasas munad,et neid majadega loopida. Üliigav,et kõik andsid kommi,ausalt. Ma oleks täiega tahtnud paar lartsu virutada:D

Aga väga lahe oli. Kui Mardi-ja Kadripäeval kõik põhimõttelsielt sama stiili järgi,siis sini Halloweenil mitte. Tänavatel olid lapsed Supermani kostüümides,ingelid, printsessid,konnad, kuked, draakonid,nõiad, kassid, klounid,ahvid. Kõike leidis. Värviline loomaaed. Komme saime ohtralt.
Kuigi mainin,et mulle meeldib palju rohkem Eesti Kadrikad ja Mardikad,siis on nagu laul ja tants ka. Siis nahhaalselt ukse taha ja "KOMMMMMMMI!". Rosita oli populaarne ja meil siiamaani majas neid komme.
Siis sõitsime autoga koju. Autos üürgas Jacson ja tuju tuli hea ja Nataliaga üürgasime kaasa laulda. Kodus laulsin kõvasti NÕIALAULU(Nõiaelu,nõiaelu,see jah,on kõige parem...),ja natalia tegi tantsu juurde.
Edasi tahtsin Scaliburi minna tantsima. Elissa sai,esimest korda vahetusaasta jooksul ta vanemad lubasid teda diskole. Nad varem pole lubanud,sets nad kardavad,et seal juuakse,ja tühje pudeleid loobitakse ja ehk savautabs ee sihtpunktina Elissa pead ja Elissa sureb ära. Draama. Kui juba Elissa perekonnast rääkida,siis:
Isa:"Homme sajab vihma"
Elissa:"Kust sa tead?"
Isa:"Sest Benjamin(vend) ei kakanud täna".
Kiiksuga pere. Enivei..Klubisse ei jõudnudki. Õed ei läinud,sest olid väsinud,niiet jäi ka minule see lõbu ära. Heaküll,tuttu.

Pühapäev, 1.november

Vist oli mõttetu päev. Tipphetk oli siis,kui läksime autoga el cerro'le,ehk nagu see mäeke,kus ma varemgi korduvalt olnud. AGA,selle vahega,et autoga. Ja mitte autoteedel,miks seda? Sõitsime kõige tippu kuidagi. Seda abistasid KAKS käigukangi. Ei sanaudki aru süsteemist,vahel üks,vahel teine. Jõuame tippu ja paneme alla. Ja see oli ÕUDNE. Sest mägiratta teede kaudu ja läbi põõsaste ,vahel autoteel,aga siis kihutades. Adrenaliin käis üle. Autojuht Carlos,teda ma usaldasin ka. Ta ons eda varemgi teinud. Aga kui mäe äärt mööda kihutasime, oli kõhe küll. Vaadake nagu Lõuna-Euroopaski mäed,et kitsas tee,all on sügavik ja koguaeg kurvid. Ja me kihutasime siis seal, hea et ühtegi autot vastu ei tulnud. Igatahes, ma ei taha seda uuesti teha, aga siiski lõbus kogemus. Kui just seda lõbusaks saan nimetada,aga meeldejäävaks. Kahju et videot ei saanud teha-.-

Esmaspäev,2.november.
Kool. Peale kooli läksime Alliga kesklinna. Mõtlesime veidi shopata, aga ei leinud midagi. Noh,ma leidisn 3 paari kõrvarõngaid, 20.- paar. Siis saime Elissaga ka kokku,siis tuli vahepeal Carly ka(USAkas). Ja siis 3kesti tsillisime hängisime plaza de armas'el. Kusjuures,nagu Euroopas on raekoda või migni taoline plats kesklinnaks,siin igalpool on nö Plaza de Armas. Armas on mõnus minujaoks,kohalikus mõistes relv,sõda vms. Aga jah,selline park ja keskel alati purskkaev. Ei tea kas just igas linnas,aga ma olens eda 5s linnas nii näinud,ka pealinnas. Niiet nii. Igatahes,istusime seal,tegime kvaliteethuumorit,tuli Thea ja rikkus kõigi tuju suhteliselt ära. Ta on natuke...imelik. Igatahes,peale seda koju.

Teisipäev, 3.november.
Olime Alliga teinud plaanid,et lähme KOLMAPÄEVAL Santiagosse. Elissa muidugi ei julgenud enda vanemate käest küsida. Plaanisime siis kokku saada teisipäeval õhtul ja kuna ta tõbine,pidin andma nats rohtu et kolmapäevask terveks saaks.
Mul pidi peale kooli ideekohaselt olema klaveritunnid. Kedagi polnud kohal. Järgmisena pidi kell 5 olema jalgpall. Ostsin uue Cosmopolitani ja sisutasin aega seda lugedes Plaza de Armas'el. Siis anti teada läbi teleofni,et trenn jääb ära. Ka Alli teatas,et on haigeks jäänud,ja et homme ikka tulla,ei taha riskida ja välja tulla. Heaküll,ostsin talle karbi maasikaid,Goldrex ja Xymelin juba hommikust kotis ja sõitsin Allile külla. Nii hea sõber olen:D Olin tund seal,ajsaime juttu,tegin ta tuju paremaks,planeerisime natuke kolmapäeva. Siis koju.
Aga Alli elab pärapõrgus. Minu kodu suht lähedal(jalutades umebs 45 minutit), aga kuskile nii ära peidetud,kus taksod ka ei sõida. Võtsin sel palaval palaval suvepäeval,koolivorm seljas,holmates ka villaseid tumedaid põlvikuid,ja 25 minutit jalutamist,et jõua maanteeni ja seal taksot oodata. Oli palaaav. Aga..jah.
Koju jõudes värvisin pead. Olin päeval ostnud. Mu eelmine pruun värv oli hakanud maha tulema,niiet läksin poodi päeval,aga seal oli üks gei mees ja küsis,mis tahan,vastasin,et pruuni juuksevärvi.Andis mulle mingi. Aga seal ühtegi pilti peal polnud,et MIS värv. Lähen koju,värvin ära,vaatan peeglist- must. Või siis kraadike allapoole ehk tumetumetume pruun.
Feil. Nagu mu emmeke ütles,näen nii õudne välja et ei saa enam mehele ka:D


KOLMAPÄEV, 4. OKTOOBER
Hea et kooli ei läinud,ei pidanud tegema oma karistusesseed religioonis.
Aga,läksime Alliga Santiagosse. Miks? Niisama. Shoppama. Sest 14.nov. me ei saaks. Mõnus või mis,kui kooli ei viitsi minna- mine pealinna shoppama:D
Meil polnud mingit plaani,vaid,et leida mingi kaubanduskeskus kus on Ripcurl,et Alli saaks teatud kontserdipiletid osta. Muud midagi. Kui h-emale ka ütlesin,siis "Ou,ma lähen kolmap. Santiagosse,kooli ei lähe." ja vastsueks sain "okei"(oca, nagu nemad ütlevad). Mul perega vedanud,teistel vahetusõpilastel nii lebo pole:D
Igatahes,kell 8.30 bussile. Sõit kestis poolteist tundi,jõuame kohale päikselisse Santiagosse,populatsiooniga 4 miljonit. ja meil pole ei kaarti,mappi,midagi. Ja Santiago on tembeldatud Lõuna-Ameerika kõige ohtlikumaks linnaks. Ja meil väljapaistev välimus. Allil enamasti.
Kuigi pean ütlema,et ohtlik ei tundunud midagi ja nii sõbralik oli.
Igatahes,bussijaamast panime lihtsalt jalutama,vaatasime,kuhu ülejäänud inimesed lähevad. Mõtlesime,et võiks leida Plaza de Armas'i ja kesklinnas olla ja selleks ajaks süüa osta. Jalutasime,küsisin juhusliku käest,et kuhu SUUNDA jääb kesklinn. Vastuseks sain"See ongi kesklinn". Mina:"Aga kus ollakse kõige rohkem,nagu pea park?" "Neid siin palju". Lähen järgmise juurde. Annab suuna enamvähem kätte,jalutame.
Suurlin on suurlinn. Ja me Alliga kesklesime rõõmust- ME OLEME TSIVILISATSIOONIS! Ei enam väike küla Los Andes oma värviliste ja väikeste majakestega,kus krohv maha kipub. Nüüd pilvelõhkujad, moodsad autod, pintsaklipslased, suured liikuvad plasmareklaamid, suunad juhatavad McDonaldsisse või muudesse kuulsatesse poodidesse. Jalutasime,kuni nägime suurt tänavat,väga palju rahvast ja butiike täis. Saime aru,see on peatänav. Ja nagu keegi ütles,siis selle tänava lõpus on ka Plaza de Armas. Väga hea,que bueno. Jalutame, kuule suuri vilesi,karjumisi,vaatame seljataha- suuur rahvamass plakatidega tuleb meie poole. Protest.
Protestisid töötajad, ma ei tea miks,aga arvata on et raha pärast. Nii see elu siin maailmas käib ju,raha paneb rattad käima. Jäime seisma ja imestama. Näeme,et rahvast tulemas ikka VÄGA PALJU. Ja samale tänavale. Taaskord satun kuhugi massiüritusele või midagi. Jääme seisma,kuni esimesed jõuavad meieni,teen neist pilte,näevad meid,ja kutsuvad meid endaga pildile. Otsustasin jääda fotograafi rolli ja Alli ronis sinna. Sõbralikud inimesed vähemalt,mitte vihaselt jalhu trampides protesteerimas. Kõigil viled suus ja megamüra. Vaatame,kuidas nad mööduvad,üks grupp,siis teine grupp. Kõigil siiski naeratus näol,õnnelik rahvas. Jalutame ka edasi,tee äärt mööda. Näe,me Ripley't. Ripley on siin kuulus pood. Nagu..Kaubamaja põhimõtteliselt. et 3 korrust,naised,mehed,tehnoloogia,lapsed ja kodutarbed ja nii. Ja selline taskukohased hinnad. Jooksime sinna ja veetsime tunnikese seal. Väljudes oli müra tugevnenud ja ikka voolas protestirahvast. Jalutame veel edasi, näeme huvitavaid poode,inimesed vaatavad meidki. Äkki näeme ees politseirinnet. Üks ristmik oli politseinikke täis, seisavad,turvavad rahutusi. Seal kohapeal oli hullem koht ka,ei saanudki aru mis siin tegelikult toimus. Alli jooksis politseide vahele ja lasi end pildistada. Video ka natuke mis toimus seal nurga peal. Sessuhtes mõnus,lähme veetma rahulikku päeva Santiagos ja satume keset meeleavaldust:D Noh,ikkaghi lahe vaadata:D Läksime edasi Plaza de Armas,seal ka rahvas oma loosungitega,pinnas kõik must, lärm on meeletu. Istume maha,avame energiajoogid,mis bussijaamast ostsime meeletu väsimuse tõttu,jõime ja nautisime päikest ja rääkisime. Siis tahtsime Mäkki,küsisime kahelt kutilt sealt,et kus mäkk on ja tee viis sinna.
McDonaldsi kõrval oli KENTUCKY FRIED CHICKEN!!!! Noorem põlvkond peaks teadma,mis see on.Igatahes,megakuulus kiirtoidu koht,hea kanaga ja USAst päris kui ma ei eksi. Kuna me kumbki polnud varem seal käinud ja vaid kuulnud kui hea,unustasime kõrvaloleva McDonaldsi ja suundusime sinna. Ostsin endale salati selle hea kana ja tomatiga. Lähme välja,istume kuskile kaugemale pinkidele. Mõtleme,et nüüd hakkame siis sööma,avame karbid- kahvleid pole. BLONDIIINID(ärme mu pealispinda vaata eks). Niisiiss, tagasi ei viitsinud jalutada,mõtlesime,mida teha. Otse vastas oli jäätisekohvik,läksime oma salatitega sinna ja küsisime müüjalt,et kas nad annaks meile kahvleid:D:D Saime,kes see ikka turistile ära siis ütleb. Nautisime head sööki,tõesti oli hea.



















Siis...jalutame,jalutame. Näeme meie ees noorsooesindaja gruppi,kõik uhkelt riides,kaameramehed järel. Kõndisime nende taga, Siis ta pööras. Ühe kuumima saate saatejuht. Ma nime ei mäleta,aga tundsin ära,korduvalt telekas nähtud teda. ta märkas meid,ja karjus kohe "CAMERAS,CAMERAS!". Ja siis inimesed pöördusid ümber,kaamera filmis meid,mingid tsikid miniseelikutes ka. Ja siis see tüüp hakkas hiphoppima "HOW HOW HOW ARE YOUUUUUUUUUUUUUUU" Ja tantsin ja hea tuju mehel:D Me rääkisime siis seal nats,siis mainisime, "nos puedemos hablar en espańol tambien",ehk oskame hispaania keelt ka. Siis hakkas ta hispaania keeles laulma:D tehti veidi intervjuud,küsiti küsimusi,satae kohta,kas teame,oleme näinud. Siis anti meile Calle 7(saate) mingid paberid,pidime kaamerasse karjuma seda ja siis veel mingit tunnuslauset ja siis 3kesi tantsisime seal(see mees oli HÜEPRAKTIIVNE), ja laulsime ja tema seltksonnas seal unustasin kaamerad,kõik,nautisime seal tantsimist ja laulmist kaamerate ees:D 10 minutit umbes. Siis nad läksid,põsemusid ja minek. Ja siis plaktsutatakse. Meie ümber oli NIII palju rahvast kogunenud,see sama põhitänav(protestijad juba teise kohta jõudnud), ja siis nad plaksutasid meile kui üritasime nende vahelt läbi trügida. VÄGA LAHE.
Mainin ka seda, et NELJAPÄEVAL ME OLIMEGI TELEKAS!:D Ma ise ei näinud,ei arvanud,et nii ruttu. Aga reedel koolis tulid inimesed ja ütlesid,et ma olin seal:D 2 minutit aga siiski:D kui kuskilt netist saate leian,saate te esimesena teada!:D Vot mis juhtub,kui Santiago tänaval niisama jalutada:D
Edasi oli plaan siis leida üks kaubanduskeskus,Alli oli varem nime välja otsinud. Küsisime ühe tsiki käest,kuidas sinna saada,ütles,et metrooga. Okei,lähme metroojaama. Suur. Rahvast silbib. Nagu Euroopa,oh kui mõnus tunne:D Ei leidnud piletikassat ja ei teadnud midagi:D Alli peatas ühe mehe, küsisime abi. Ta nimi oli Miguel,Peruust päris ja meesmodell siin:D Ta tõesti oli ilus,peab tunnistama. Aitas pileteid osta. Siis rääkisime veidi juttu,küsisime miline metroo ja värki,natuke maast ilmast. Alliga pidime mitu korda peast krabama,sest ta oli NIII loll:D Ma kohe mõtlesin loll modell stereotüübile:D Aga ausalt,ta tundus vahel ikka täiesti juhmard. Igatahes läks asi nii,et ta ütles et tal pole midagi niikuinii teha ja saadab meid ise sinna. Pool tundi metroosõitu. Siis bussile. Siin bussipeatused mõned nii,etväike aiake ette pantud selle ootamiskohale(see kus istuda saad ja katus peal), ja et sisse saamiseks,pead piletit panema kuskile masinasse. Alli jooksis kohe sisse läbi värava,ma ka. Niiet Miquelil ei jäänud muud üle kui 3 korda enda piletit anda. Siin süsteem vist,et ostad pileti,ja alati kui masinasse paned,siis ta märgistab midagi ära ja kuu lõpus maksad vastavalt palju sõitsid. Ja teistes bussijaamades,kus aiakest pole,alati on sisenemine eesuksest ja seal ka paned pileti sinna masinasse,PIIP ja valmis. Igatahes..bussisõit oli samuti pool tundi. Väga väsitav.
Jõuame sinna, Alli ostab piletid ära. Shopata ei saanud,sest väga kallis poed seal vaid. Niiet,tuli mõte et lähme siis teise kaubanduskeskusesse,kus ma varemgi käinud ja mis väga äge :D
Aga..olime parklas veidi aega, Miquel osutus veidi normaalse jutuga inimeseks ka,õpetas Allile salsat,nii nad seal tantsisid,ma taas fotograafi rollis. Suht kaua,rääkisime tantsudets ja niisama,siis läksime kuskile muruplatsile,Miquel rääkis enda purunenud suhetes,rääkisime tshiili inimestest,kultuuridest,väga tsillbill. Rääkis ka,et Alli on nagu loca(hull),ja ma see tagasihoidlik tüdruk. Ja et kui ta saaks valida,kas olla poiss sõber mulle või Allile,siis Allile,sest ta on blond:D Noh,mu juuksevärvi muutus mõjub:DSiis helistas Norra vahetusõpilane Pernille,et võiks temaga ka kokku saada. ja seal teises kaubanduskeskuses. Jalad alla ja bussi peale taas. Miquel oma piletiga meie eest ka:D

Jõuame kohale,saime kokku Starbucksis Pernillega, joome kohvi,sööme muffinit,räägime klatsijutte ja vahetusõpilaste elust. Ma ei tea,aga Miquel oli ka seal. Lihtsalt passis seal:D Ma ei saanudki aru,miks ta juba ära ei lähe:D Siis otsustasime shoppama minna.
Sain kahe särgi omanikuks ja rohkem ei leidnud. Koguaeg üritan leida ühte kleiti,no ei leia.
Mmm...mis veel..Noh,niisama istusime siis väljas,kuni 7ni,kuni Pernille ema järgi tuli.
















Siis läksime bussiga(miquel ikka ja jälle maksis) kesklinna pool tundi, jäätis mäkist ja tagasi terminali. Jätsime Miqueliga hüvasti, vahetasime kontakte,lubas ta tulla Los Andesesse klubisse meiega . Ma jätan vahele:D
Kella 9sase bussi peale ja ühtul 11 kodus. Ilus päev oli:D

Neljapäev,5.november.
Taaskord jäi jalgpall ära,ma ei tea mis see treener jamab. Aga õhtul siiski salsasse. No hakkas isegi rohkem meeldima,kuigi megaraske on. 5 tüdrukut ka vaid ja 10 000$ maksab-.- noh,see on seda väärt vähemalt.
JA PAKID SAIN!:) Suur tänu veelkord,vanaemale,ja perele:) Te olete nii armsad,ja niiiiii head asjad!:) Armastan teid:)

Reede, 6.november
Koolis,igav päevake. Õhtul käisin kinos "This is it"'i vaatamas. Rey de pop,ehk popikuningas,MJ on. Väga ilus film oli:)
Ja öösel koju.

Täna olen terve päeva kodune olnud. Hetkel terve pere BINGOÕHTUl. Kella 6e paiku ema küsis,kas tahan bingot. Ütlesin,et ikka. Küsisin nii muuseas,et mis kellani. "Kella 11ni". Ütlesin kiirelt,et ei soovi.Ma ei viitsi 5 tundi bingot mängida vanainimestega,no tõesti:D

Homme Fantasilandiasse. Ehk,Tšiili suurim lõbustuspark. Vaatasin youtubest videosi ka selle kohta,päris julm:D Eks homme näeb. Mauge kutsus, nad sõpradega rentisid suure minibussi,lähme. Enamus seltskonda eelmisest reedesest peost. Eks näeb. Tore päevake tõotab tulla. Aga kallis-.- Miks need lõbustuspargid nii kallid on:D Aga siis ma võtan homme seal kõike viimast ja ei teen kõik asjad ära,et raha asja eest oleks:D

Kusjuures..Reedel ütles Rosita mulle,te "quieres saver un secreto?" Ehk,tahad teada üht saladust? Ikka tahan. Näitas arvutist pilti,poisist. TEMA POISS!:D Ütlesin,et "sa oled liiga noor selle jaoks". Teeb tähtsa näo pähe, "ei ole!:)". Noh,ta tegelt muidu käitub küll vanemalt kui teised temavanused(tundide viisi shoppamine,vöäga stiilsed riided ja fotoseeriad),aga..siiski:D Noh,las lapsed mängivad.
Mainin siinkohal,et Karl kallis,igatsen sind!:)

Rohkem vist polegi praegu. Hakkan tihedamini nüüd kirjutama.!
JA YFUKAD! Teeme SELLE ära!:) Suudame küllll!

Saladus!:)










































































Ükskord väsisin rattaga ära ja kohe murule!:)














OLGE TUBLID!:)

Friday, November 6, 2009

HULLUS!

ESITEKS, SUURED TÄNUD VANAEMALE, EMMELE, VENNALE, ISSILE. KALLID OLETE!:)
Sain täna kaks pakki.:):)
Aga headest emotsioonidest kirjutan homme,sets üllatuslikult on mul aega homme.


KUID.

Tänane pessimistlik pool...Kertu.. Tea,et me toetame sind. Ja minu silmis YFU on ikka nii madal nüüd,tean,et ei tohiks ühe juhtumi tõttu arvata,aga kui ma mõtlen ka mineviku ja oleviku peale,viin pildi kokku küll.
Ja kuigi ma kogu oma sõrmede ja varvastega olen vahetusaastale mineku poolt,teadke, see pole nii lihtne kui tundub.
Esiteks,saadetakse Kertu üleöö Eestisse. Siis,USAs suri just üks Saksa vahetusõpilane,une pealt,lihtsalt suri.
Ja nüüd tuleb välja,et eelmine aasta suri üks vahetusõpilane lõuna-ameerikas,tüüp põgenes kodust,hääletas teise riigi otsa ja leiti pooleks lõigatuna tee äärest või midagi.

Ega see vahetusaasta pole naljaasi teadke! Te kõik hull kadestate neid,ke son,mul ka "oh,nii soe,tahaks ää, oi ma nii kade,nii ägeeee". Jah,see on üks osa sellest vahetusaastast. Koguaeg on oht. Te olete täiesti võõras kultuuris ÜKSI. Nüüd mõistan lõuna-ameerika vanemaid,kes oma võsukesi välja ei luba väga, siin elu ohtlikum. Me kõik oleme Eestiga harjunud. Venelased vahel annavad kolki,kui suitsu sul pole,aga pole hullu. Sa oled KODUS. Sul on alati KODU,kuhu minne, vanemaid,keda kallistada, sõpru,kellega rääkida.
Siin on kõik uus. Kodu,kus sa oled terve elu elanud,on kuskil teises maailmaotsas. Sõbrad,keda sa usaldad kinnisilmi,on sulle olemas vaid läbi klaviatuuri. Kultuur teine,olenevalt riigist ohtlikusetase. Usun,et Soomes öösiti jalutamine pole nii ohtlik kui Aafrikas või USA teatud linnajagudes või siin,Lõuna-Ameerikas. Oht valitseb kõikjal. Ka Eestis,kuid Eesti on siiski tugipunkt. Tundugu see vahel nii halb kui tahes.
Sakslane suri unepealt. Muid õnnetusi ka, röövitakse palju. Mitte inimesi,aga vara,rahakotte,mobiile.
Sa oled uues kultuuris, see on uus ja huvitav,kuid kohati ka raske kohaneda. Olenevalt taas. Tihti nõutakse sult,et sa peaks olema keegi teine. Minu host-ema koguaeg ütleb mulle "sa pead iseend muutma". Aga nagu kallis YFU ütleb- JÄÄ ISEENDAKS. Kuid ega see nii kerge pole. Kuid see vahetusaata õpetabki väärtust olla iseennas(iseend,ma ei tea).
Ja palju muid.

Ma ei tea mida ma tegelikult öelda tahan. Ma ei taha väga pessimitslik olla. Teadke,mina olen rahul. See pole mingi perfektne,ma ei usu perfektsusesse. ALATI,on igal heal ajsjal ka oma pahupool. Kuid teadke,et elu vahetusõpilastel pole alati perfketne. On ohtlikum,on raskem,on igatsus. On ka häid asju, kuid minujaoks,on süda ja kodu minu kodu perekonna,minu koduriigi juures.
Ma võtan sellest aastast kõik mis saan. Ma tahan teha sellest parima aasta mu elus. Kuid ärge arvake,et see lihtsalt tuleb. Me peame vaeva nägema selle jaoks!Harjuma nii paljuga,üksi ületama raskusi. Arvate jahet "ah,saan hakkama üksi". jah,ma usun et saate. Aga lihtsalt,VAEVA peab nägema, see vahetusaasta ei ole vaid pill ja pillerkaar.

Tulevased vahetusõpilased,kui te seda loete, olge valmis. See aasat võib tuua teile niiii palju erinevaid raskeid katsumusi. Ärge minge lihtsalt,et pulli saada. Ega elu mänguasi pole. Siin tuleb nüüd veidi vaeva näha ja õppida olla tugev.

Kertu loost õppisin mina ka nii mõndagi. Kertu,suur aitähh,et seda avalikkusega jagasid. Ja suur miinus meie kodurahvale,kes ühte ei hoia. Kuid meie oleme tulevik. Mina olen osa Eesti tulevikust. Ja ma armastan oma riiki, kuid ka seal peab vaeva nägema,et see ühtne püsiks.
Kõik,kes te rägite,väga paljud mu sõbrad "veab,et sa seal eemal,eesti on üks kuradi pommiauk", NO JÄÄGE VAIT. Ausalt. Nähke ise siis vaeva,et Eesti selline poleks. MEIE moodustame meie riigi. Mitte Savisaar,mitte venelased(kellega võiks tõesti "teeme ära 2010" raames ära leppida).
Ok,ma lähen pea liiga laiali ja ei keskendu enam ühele teemale.

Olge õnnelik selle üle,mis teil on, mitte kurb selle üle,mida teil pole. Ja nähke vaeva.

Homseni.

Tuesday, November 3, 2009

Veidikest aega vaikust. Reedel ehk saan aega kirjutada. Homme on sada tegemist,jõuna alles hilistel tundidel koju, kolmapäeval kooli ei lähe, lähen sünnipäeva raames Santiagosse shoppama ja lõbustusparki, neljapäev ka trennid kuni õhtuni. Laupäeval on Caminata, ehk mingi 20 km jalutamist, vabatahtlikult lähen.
Vot.
Elus ja terve olen ja kultuurishokist ja stressist üle saanud ja ma olen ÕNNELIK! Ja nüüd hoian arvutist eemale ja hakkan elu elama.

Sunday, November 1, 2009


Selline olen hetkel. head pildid hiljem,hetkel kiire.
Lähen halloweeni pidama,ehk, komme küsimas. Kes ei anna,nende majad loobima munadega täis!:D

Head Halloweeni!