Autoõnnetus

Sain kah esimese kogemuse selles vallas....
Ega enam ei taha ja Jumalat ei täna,sests ee sõna on mulle väga vastuvõtmatuks saanud siin olles,kuid olen ikkagi õnnelik et minuga kõik korras on,veidi shokk vaid.
Sõitsin siis taksoga. Olime linnas, ristmikul. Roheline tuli just lõi põlema,olime esimesed ka,hakkame sõitma,KESET ristmikku, kiirabi auto, ILMA sireenideta,horisontaalselt lihtsalt tuli. See hetk,kuidas ma nägin kuidas ta lihtsalt meie auto sisse põrutas on mul koguaeg silme ees:(
Õnneks meie kiirus oli aeglane. Kuid kiirabiauto tohutu kiirus keerutas meie auto teistpidi,nagu..küljepeale.Nii kiire oli. Takso see..autonina vms,oli totaalselt lömmis, turvapadjad avanenud.
Mina istusin keskel. See koht oleks halvema õnne puhul ikka väga nõmedaks kohaks osutuda,kui meie takso kiirus oleks suurem olnud. Turvavöösi ka muidu tagal istujatel pole. Kas autodes need ei eksisteeri või kui on,ei saa kinnitada miskit tõttu. Ma ei saaa aru,MIKS nad nii teevad,hull asi panna turvavööd kohustuslikuks eksole.(Issi,kui auto rendid,palun veendu,et turvavööd oleks.Ma tõesti igatsen neid vängerdusi!) Kuid refleksina panin kohe käed eestoolidele et ma auto ette ei kukuks ja näo allapoole,kuskilt kuulnud et nii pead,ehk klaas lendab silma või midaiganes:D Aga pea lendas ikka väga ette aga õnneks mu käed tugevad aga lõin lõua mega valusalt vastu kätt ära. Jalg ka imelik,seal keskel,ma ei tea mis selle nimi on,aga seal on ka ju asi,kuhu saab võtmeid ja asju panna või teetopse või mingi asi noh. Mu jalg oli seal ja see pidurdus kõik surus selle sinna vastu tugevalt,ja hetkel põlvest allpool, selle nimi vist on säär?, on keskel suur sinine muhk. Ma ei tea, väääga suur. Algul arvasin,et luu väljas või midagi,aga kuna väga hullult ei valutanud olen lepppinud faktiga,et muhk.Teine jalg ma ei tea mis juhtus, aga veidi veritses. Ja meeletu peavalu.
Eesistuja,vanem naine, tal turvavöö õnneks oli, aga väga vaevles ja ohkas, eks vanus ka ja rinnus valud. Minu kõrval olev naine lõi pea vastu klaasi,ma aitasin teda seal,mul polnud suuremat midagi viga. Kõrvalolev mees oli ka korras,tal uks kinni kiilunud aga väga ei kurtnud.
Mis kõige rohkem närvi ajas,ons ee,et see kiirabiauto küll peatas end ja parkis tänava kõrvale ,AGA KEEGI EI VÄLJUNUD. Juhi kõrvalistuja uks oli kinni kiilunud ja minust parema käe uks ka miskitõttu,tänavainimesed aitasid meid välja. Mul väiksed valud,pole midagi, aga ma olin nii endast väljas. Ma ei tea,pole varem sellises olukorras ka olnud ja see hetk kuidas kiirabiauto nii kiirelt meile sisse sõitis oli silme ees koguaeg. Aitasin enda kõrval olevat naist ja toetasin teda,ja siis seisin eemal ja rahvast kogunes.
Siis kuulsin teist kiirabiautot tulemas,sireenidega seekord. Olin eemal,ma ei tahtnud tähelepanu. Nägin,et auto peatus sinna,ma meeltesegaduses jalutasin ruttu ära. Tundsin et midagi hullu pole,las ma nats lonkan ja peavalu,ei ola hullu. Ja läksin linna,pidin Alliga kokku saama. Tee peal tulid lihtsalt pisarad , shokist ma arvan. Siiamaani ei suuda uskuda enda õnne,et meie auto oli aeglase kiirusega ja kellelgil suuremaid vigastusi polnud. Asi lõppes siiski hästi.
Kuna Santiagos käimisest sain ka jala kuidagi katki teha,niiet lonkasin,nüüd teine jalg ka,siis suht sandisena sain linna.
Hiljem oli tuju parem ,olime Alli vabaajakeskuses ja lõpus unustasin toimunu ja naersime ja tsillisime.

Nüüd kodus Natalia,ta töötab haiglas, vaatas mu jalga, pidin tükk aega jääkompressi hoidma ja andis mingit tabletti. Siis tegin köögis teed ja loomulikult kukkus keev vesi mu jala peale,mis tõttu kann käest kukkus köögilauale ja natuke pritsis ka käele.
No vapustav päev!:):):)

Homme kooli pole ja lähen avalikku bassseini seltskonnaga päevitama ja ujuma:)

AAA,koolis käisin täna ka esimest korda sel nädalal. Ja ÜLIMÕTTETU!. Kool kestis 8-11, õpetaja oli vaid esimese tunni alguses,vaatas üle kes kohal,ja ülejäänud aeg olime kõik üksi. Väidetavalt oli eile ka nii ja iga aasta enne kooliaasta lõppu. Mängisime kaarte, jooksime laudade peal ja suhtlesin inimestega. Järgmine nädal esmaspäeval kooli pole, teisip-neljap on,ja sama kavaga,ehk mitte midagi ei toimu ja ma ei ole veel kindel kas see on väärt mu unetundide puudust,kuid inimestega hea suhelda,igale poole on juba kutsutud. Reedel koolilõpu aktus.

Ärge muretsega,hoian end tervena ja igatsen teid!:)