Friday, February 5, 2010

Perrito!

Vaatasin ma "kuumi 70ndaid" hispaaniakeelsete subiitritega(et saaks ikka naeru ja tarkust korraga), kui tuleb tuppa Rosita,kätel üks imepisike koerake. No tere tore tali tuli. Peale meie valge minipuudli surma, oli plaan uus koer võtta küll,kuid alles märtsis,täna aga mingi tädike helistas ütles,et võite nüüd saada. Ja siis toodigi uus koer tuppa. Ja ta on väga armas. Ta on must,silmad suured ja kartlikud,ta ei haugu ega kiskle nagu teda seda Kuki,kuid arenemisruumi on. Nime veel pole. Koerast veel rääkides, eelmine teisipäev oli ju mu h-ema sünnipäev(50,plaks-plaks). Oh,see oli selline...väga huvitav päev!:D Asi algas SUURE draamaga. Nii et kõik nutsid,karjusid ja kisasid. Ainuke kes EI nutnud,oli muidugi külma südamega Helena. Umbes 11 ajal siis hommikul,võtan mina hommikust külma dušši,inimesed aias karjuvad ja kisavad. Teadsin juba enne,miks...nimelt meie valvekoer Sultan oli lahtine,ja siis enne dušši alla minekut juba veidi kisati ja voolikuga peletati ära,et ta külaliste juurde ei läheks igaksjuhuks,ei midagi hullu. Emal olid aias paar külalist istumas. Kuid äkitselt kuulsin VEEL suuremat kisamist,meeleutlt karjumist, mehe valukarjeid. Koer ründas meie töölist. Meil majas palju töölisi,kes maja korrastavad ja ehitavad ja värki,ja koer hüppas talle kätte ja hammustas. No pidid siis kõik naised seal aias KILJUMA, et "EIEIEI,SULTAN,ÄRA TEE", ,koer võtab seda kui et TEE TEE, võõras mees ju,naised karjuvad,no sööme ära! Ja hammustas kätte. Väga hullu polnud, natuke verd voolas(no üpris palju), mees ise oli jalul,suutis naeru hiljemgi suule manada(mis polnud tore sest ta on migni 60 aastane hambutu),viidi mehike haiglasse,kõik korras! Ooei. Ema istus veel pool tundi aias,üksi ja nuttis ja huilgas. Tundsin talle kaasa,tema ju vastutas mehe eest,tööandja. Kuid ma ei saa aru teistest. Rosita kiljus kodus, "KUS TELEFON ON,MA TAHAN ANITALE HELISTADA,MA SUREN KURBUSEST!!",helistas õele siis rääkis et ja,sultan ründas meest ja nuttis. Teised õed ka kõik nutsid. Ok,ma tean et nad sellised tundlikud ja värki,aga miks mingi tund aega järjest???? Mina väga jalgu ei tahtnud jääda, olin vahel kohal,ma tõesti olin ka kurb,pole naljaasi see , kuid mees ise ütles et korras, ja miks nii kaua nutta?? Ma tõesti ei saanud aru,ju mu süda on nii kange, kuid pisaraid ma tõesti ei leidnud enda seest. Olin üldsielt rohkem oma toas ja rääkisin Siimuga skypes. Ema ütles vahel,et ta sureb kohe kurbuse ja peavalu kätte ära,see oli minu jaoks kõige kurvem hetk,teda nii näha. Aja jooksul sai korda,kuid me SIIAMAANI räägime sellest. Tegemist oli EELMISE teisipäevaga. Kusjuures, sama päeva öösel arutati veel,et MIKS koer tegi seda. Nende ääääärmiselt tark lõplik seletus: "Sultan nägi halba und sellest töölissest ja siis teda nähes hüppas kallale". Ma ei oska kommenteeridagi seda jama...Nad ei arvesta et VALVEKOER peabki võõraid ründama,eriti kui nad kiljuvad elueest. Üldiselt Sultan ketis,ei tea mis juhtus. Muidu sünnipäev läks ilusti. Mina tegin talle 3e salmilise luuletuse, hispaaniakeeles. Kuid hisp.keel pole mu emakeel,niiet luuletus on "mina olen pisi pisi ära minult salmi küsi"-stiilis. : . Mi mama chilena- Ana, yo la quiero mucho ella. Hoy tiene cumpleańo, no tiene muchos ańos.

Siempre 18 tiene! Ayyy! Que sonrie! Siempre feliz y alegre, ayuda cuando alguien quiere.

Tengo mama tan buena, y tengo muchas ganas! Por tener a ti en mi vida, eres mi maravilla cada dia!

Helena Chilena

* Ma tõesti tõlgiks,aga pole vahet. Mul suht häbi,see on nii lapsik,kuid vähemalt tegin midagi. Teistele vääääga meeldis see,pidin seda migni 4 korda õhtu jooksul ette lugema(nad väitsid et mu esitus on nii emotsionaalne. Mina oma külma südamega võtsins eda väga komplimendina:D), ja reedesel sünnipäevapeol veelgi. Vot,nii palju sünnipäevast. Hmm,mis veel. Muidu iga päev on meeletult tore. Selle teevad heaks mu sõbrad. Ehk minu kallid YFUkad ja paar eestlast. YFUKad on tõesti nii head,meil H5, 4 vahetusõpilast on niiiiiiiiiiiiiiiiii priiiiiiiiiiiiiiiiiimad lihtsalt,teised ka priimad,aga no nemad on lihtsalt totaalne kvaliteetaeg. Teeme koos webcami ja skype vestlusi,ma naeran pisarad silmas ja olen niiii õnnelik et yfus(kes ei tea,minu organisatsioon) leidub niii tsille inimesi! + Eestis ootab mind kaisutused,kallistused ja soojus. 151 päeva veel!:) Eile tegin kusjuures õdedega ja emaga koos VIRSIKUMOOSI. Pole varem teinud. Minu tööks oli virsikuid koorida. Muidu on mõnus,lähen aeda, loen raamatut,võtan kodu-puuotsast paar virsikut(nüüd aias viinamarjadki valmis) ja lihtsalt NAUDIN ELU. Tegelt on siin kõik väga mõnus. Ja ma olen nii rahu. Olen endaski leidnud rahu ja iseend ülesse leidnud,aga ma ei hakka väga diibiks minema nii et las see elufilosoofia jäägu minu teada. Praegu lähen pesen nõud ära köögis! Kell saab 1 öösel varsti,nägin jsut,et köögis mustad nõud.teised magavad,niiet teen hommikuks emale kõik korda. Ma ise niikuinii olen iga päev kell 12 ärganud!:D Ok, kalli kalli teile,sooja ilma jätku!:D

No comments:

Post a Comment