Telestaar

Staariks väga ei nimeta vist. Aga hästi kõlab.
Käisin siis just Lota linnas,mis on kuulus oma mere-aluse kaevanduse poolest seal mere all ulkumas, maapinnal ka vaatasime ringi seal,nägime ennem ka mingit kaamerameest ja telemehi siiberdamas,mul pea valutas,hoidsin eemale(Rosita ja Jonathan koguaeg üritasid lehvitada ja nii). Olen rahulikult üksi siis poes,ostan paar suveniiri,kui tuleb see telemees,rikub mu ilusat elurahu ja kutsub mind kaamera ette. No eks ma siis läksin,hea tuju tuli isegi,seisin ja külmetasin seal 5 minutit kaamera eest siis õues.küsitleti. Ma olen idioot. Lõpus küsiti,et mis ma sellest linnast arvan. TEGELIKULT,arvan ma,et see on NIII nunnu,kuigi väga kole ja vaene,aga nunnu,ja inimesed on NII SÕBRALIKUD. Aga kaamera ees suutsin ma öelda "ah,teistsugune võrreldes Euroopaga,selline väga vaene".Kaamera eets võiks nats teist juttu rääkida.Noh,pole hullu. Siis ma olin ostnud mingi diplomi,et HELENA AKKEL ON EDUKALT KÜLASTANUD SEDA KAEVANDUST JA BLABLABLA,ja kuna nad ei suutnud mu nime meelde jätta,et hiljem monteerida minu pildile mu nimi peale,siis filmisid mu dilpomit ka.
Vot.

Hetkel istun enda vanaegse hotelli puhkeruumis,vanaegne kamin ja mõnusad diivanid ja meeletult sõbralik keskkond. Hotell on ülivana ja ajalooline,eile käisime keldris bowlingut mängimas. Mitte tavalist bowlingut- kurikad pead ise tagasi püsti panema ja palli ka tgaais tooma. Mingit tehnikat polnud,väga lahe. Ja hotell on täis neid vanaaegseid nagu dzässibaare ja salonge. Siin tutvusid mu h-ema ja -isa ka, ja siis meenutavad koguaeg aega kuidas nad seal salongis uhketes riietes tantsisid,ja teises pokkerit mängisid ja nii. Täpselt nagu filmis.

Eile öösel käisime väljas ka. Sõime pubis empanadasi ja jõime värsket virsikumahla,mehisemad olid õluga. Siis mulle telliti üks alkohoolne jook. Aga nad ütlesid,et ma PEAN seda proovima,et kes on Lotas käinud,peab sed ajooma,tegemist oli väikse pitsiga ka seal miniatuurses pitsiklaasis.. Aga seal oli leek peal. Jah,leek.
Hiljem visati üks mees baarist välja,sets ta väga väga tüütas mindmütleisn,et ou,hoidke see mees must eemale,ja kuna mees nkn oli purjus ja kõiki häiris,visati välja. Ei ole ma igaühe sõber.
Nüüd olen siis Lotas käinud.

Homme lähme siit maagilisest linnast ära. Ei tea kuhu.
Aa, meie uus kutsikas,kelle hetkel migni 1 kuu ja 17 päeva, nimetati Lady'ks,nii,nagu minu eesti ema soovitas. Neile väga meeldib mu eesti ema ja koguaeg räägivad temast ja kuulsid,et oh, Helena ema tahtis seda nime,paneme selle. Väga väga tsill. + kutsikas on viimased 3 öööd maganud öösiti minu kotis. ma ei tea kuidas ta mu koti peale saab,ta väikseke,eile õppis haukumise alles ära, aga minu koti seest me ta alati leiame. Ta on niiiii nunnu süsimust kutsikas:)

Muuud midagi praegu,oleme kõik väga väsinud,täna saab vara magama. Aga see on Tšiili,iial ei ole asjad planeeritud,niet eks näeb mis saab.

Kusjuures,iga hommik on päike. Eesti perega lõunas käies oli hommikuti alatiii pilvine,siin ei ole nii soe et meri kohe ära auruks,ja ilus päike koguaeg!:)
Ja muidu reisimine on nii,et küsin,et "noh,mitu ööd siin hotellis oleme?", "Ei tea, vaatab kuidas tuju on". Meil pole aimugi,kuhu lähme homme ja mis teeme, hommik on ju õhtust targem,hommikuti mõtleme et kuhu nüüd lähme. Selline mõnus ajalimiidita puhkus. Erinevus eelmisele Atacama reisile,kus iga päev oli täisplaneeritud. Nüüd on rohkem selline puhkuse tunne, samas kui Atacama oli selline aktiivsem,emotsioonikam ja kogemusterohkem.
Mõlemad on super:)

146 päeva veel kallikesed!:)