Maav2rin

Ei,ei ole uut tulnud. Lihtsalt minu alati uudishimulik emme saatis mulle m6ningad kysimused selle kohta. Niiet m6tleisn et jagan neid teiega,ehk kedagi huvitab.:)

Eesti meeedias on Tshiili maavärinast ilmunud üksikud artiklid, mis on olnud küllaltki informatiivsed.
Kirjutatud on purustustest, kodututest, hävingust ja maradöörlusest.
Huvitav oleks aga teada:

Kas suurt maavärinat oli ette ennustatud? Kuidas kohalikud ennustusse suhtusid? Kas ennustusi võeti tõsiselt? Looduskatastroofe on raske niimoodi ette ennustada. Samas on mul enda kogemusest v6tta v2ike jutt. 2009 kevadel olin raamatupoes,lugesin raamatut "50 suurimat katastroofi",kus r22kis,et tshiilis oli aastal 1960 maailma tugevam maav2rin,ja ekspertid ennustavad 50 aasta p2rast uut tugevat. Kerge arvutus ytles mulle,et see on 2010 aastal,.mist6ttu v6tsin kohe mobiili ja helistasin Stenelile ja emmele, 6eldes et "ma ei taha tshiiili minna,ma kardan, ehk tulebki 2010".
2009 aasta l6pul ytles yks ajaleht ka ennustused,et uus aasta 2010 toob meile suurt looduskatastroofi. Keegi t6siselt ei v6tnud.
See k6ik oli yllatus k6igile,sest maav2rinaid ei saa ette ennustada p2evase t2psusega.

Kas tehti mingeid ettevalmistusi võimalikuks suureks maavärinaks? Ettevalmistusi tehti mitmeid aastaid tagasi,ehitades majad nii head kui v6imalikud. Seet6ttu on ka nii v2he hukkunuid,sest majad on ylih2sti ehitatud ja konstrueeritud.
Samuti on pea igal majal kuskil h2daabikastid,kus on arstivahendid,vett,proteiinirikkad toidud. Seda uuendatakse tihti.
Mere22rsetel linnadel on kohe mere 22res(okei,ookeani 22res,aga nad ytlevad Vaikse ookeani kohta meri),laiad t2navad,kus on kirjas H2DAABI T2NAV,mis on hea lai t2nav kustkaudu inimesed saaks ruttu kaugele joosta.
Kuid p6hiline ettevalmistus on siiski majade hea ehitus.

Kuidas kohalikud reageerivad väiksematele maavärinatele? Kas neid võetakse tõsiselt või on väiksemad värinad osa igapäevaelust? V2ikesed v2rinad(mida kutsume tembloriks,suurem on terremoto),on igap2evan2htus. Tshiilis v2riseb iga p2ev ja koguaeg. Lihtsalt erinevates linnades(l6una pool rohkem),v2iksemate m6nesekundilistega on 2ra harjutud. Isegi mina olin enne suurt terremotot 2ra harjunud nendega.

Kas sisemaa linnades on ka ülelinnalised hädasireenid, mis võimalikust ohust märku annavad? Jah,suured need alarmid(ma julgen arvata,umbes nagu P2rnus on see yleujutushoiatus sireenid,niiet k6ik ikka kuuleks). Need on siis l6unapool mere22rsetes linnades(tsunami),ja sisemaa linnades.
Kas ja kuivõrd oli teile kättesaadav informatsioon toimuvast? Paar minutit peale toimunut panime koheselt k2ima autoraadio. Kuulsime sealt, mis oli epitsenter(algul 6eldi 7 magnituudi mis pani k6iki ohhetama,hiljem muudeti ymber 8,8ks), paarkymmend minutit hiljem 6eldi raadiost, et on 2 hukkunut, r22giti kohe mida teha, 6eldi et 2rge majja minge. 24 tundi oli raadios koguaeg ylekanded,kus r22giti toimuvast ylej22nud tshiilis,k6ikides raadiojaamades tuli sama jutt,reportid erinevatest linnadest,soovitati mida koguda ja muu informatsioon. Ylej2rgmine p2ev saime elektrijuhtme ka naabritelt niiet saime l6puks n2ha televiisorit ja telepilti,mida ennem ei n2inud. Algul oli ikka kohutav n2ha kyll oma silmaga,kuidas k6ik on maatasa/vee all.
Autoraadio kui sai otsa,kasutasime majaraadiot,mis oli patareidega.
Kas koolis(koolides) viiakse läbi õppusi võimaliku maavärina puhul käitumiseks? Ikka. Aga yldiselt teatakse seda k6ike juba v2iksest peale,sest Tshiilis on ju maav2rin iga p2ev suur oht ja esivanemate kogemusi. Vanemad ka alati manitsevad ja 6petavad. Koolis ka tutvustatakse h2daabi teid. Loomulikult on siililegi selge et esimese asjana jookseme k6ik enda laua alla:) Ja nad teavad siin esivanemate kogemustest,et peata ringi joosta on k6ige lollim asi yldse,pigem olla ilusti laua all suures hirmusja kuulata 6petaja korraldusi. Siin on teada,et maav2rin on v2ga t6sine asi,niiet ollakse vaiskelt ja t2idetaske 6petaja k2sklusi(Margareth r22kis mulle just nii kui seda kysima l2ksin).

Kas Sinu linnas (u 380-400 km epitsentrist) tekkis paanika? Juhul, kui tekkis, siis milles see väljendus? Ma ei tea mis on paanika,kuid peatselt peale maav2rinat hakkasid meeeeeeeeleeetult autosi s6itma. Elan ju maantee 22res ja n2gime. Oldi pigem mures. Kuna minu piirkond on suur ja lai ja p6ldude vahele 2ra jaotatud linnaosad,siis s6ideti muretsevalt enda sugulasi vaatama(levi ju polnud). Paanikaks ma ei nimeta, oldi pigem shokis ja ehmatunud ja mures omaste p2ralt.

Kas hädaohus tshiillane päästab esimesena oma naha ja alles siis hakkab teiste peale mõtlema? Oleneb inimesest. Minu isa jooksis esimese asjana ikka k6ik tytarde toad l2bi ja tegi kindlaks et kedagi enam pole ja tuli siis alles viimasena v2lja. Niimoodi teeks iga pereisa. Ehk, peredes ikka hoolitsetakse selle eest et vanavanemad ja lapsed k6ige ennem v2lja saaks. Ma ei tea kuidas oleks olukord kuskil peol s6prade ringis,eks see ole iga inimese puhul erinev ja tema sydame heldusest s6ltuv.
Minu 6de Natalia,kes oli maav2rina ajal diskol, oli v2lisukse juures ja ootas kuni k6ik v2lja saavad ja kuna t66tab haiglas,aitas seal astmahaigeid ja muid kes komistanud. Aga tema on suure sydamega ka:)

Kas naabrid on abivalmid? Jah. Tshiilis on yldse,naabrid v2ga suure t2htsusega. Meiegi kylastasime naabreid,kysiisme,kudias l2heb, viisime yhtedele naabritele(vanusteks 92 ja 90),syya, palusime teistelt naabritelt abi telefonide laadimisel(m6nedel majadel oli elekter).
L6unapiirkonnas,kus purustused olid t2ielikult,siis t2di Mari r22kis et kohe kui nemad v2lja jooksid,l2ksid naabrtemajade juurde kindlaks tegema,et nendega k6ik on korras. Sellest j2reldan, et ka seal kandis oldi naabrite p2rast mures.

Kuidas kohalikud suhtuvad maradöörlusse? Kas nad näevad sellele õigustust? Saan taas r22kida kuidas k2itus minu pere. Alguses 6igustati,et "nad tahavad ju vett ja syya". Hiljem mitte,n2hes,et varastatakse arvuteid ja plasmatelerid. Facebookisis ytlesid m6ned,t neil on h2bi olla tshiilist,n2hes kuidas need inimesed k2ituvad ja varastavad asju.
Niiet arvan,et ei suhtuta v2ga h2sti. Vett pakuti iga linna kesklinnas ja s66gi eest v6iks natuke maksta ka mitte julmalt varastada.

Kuidas arvustatakse valitsuse senist tegevust ja toimetulekut olukorraga? On suured kriitikalained tsunamihoiatuste puudumiste t6ttu. Samuti ei leitud p6hjust,miks meie president Bachelet keeldus teiste riikide abist,ja soovis vaid raha. Sest s66k ja jook ei j6udnud inimesteni tshiili poolt. Nyyd on olukord parem ja valitsus on paika seadnud ylesehitamise ja abistamisplaanid. 
Plusspunktiks oli Bacheleti kompromiss suuremate poekettidega,et need annaks tasuta rahvale vajalikke toiduaineid ja muud eluks vajalikku.
Kuid yldises plaanis on tshiillane alati rahul enda riigi ja tegevusega,seda seekordi ja kui mina leidsin m6ne negatiivse joone,vabandati see 100 selgitusega v2lja ja nad kiidavad k6ike. Minagi nyyd rahul,valitsus s2ilitas kaine pea ja on tugev ja teeb nyyd m6istlikke otsuseid.

Mis hämmastas Sind kõige rohkem? Kontrast toimunud purustuste ja hukkunute vahel. N2hes telepilti,kuidas k6ik maanteed puru,sillad all, terved suured linnas t2iesti maas, terved linnad t2iesti vee all...mind h2mmastas kuidas selle k6ige juures on nii v2he hukkunuid ja m6ltesin,mis on kyll nende majaehituste fenomen,et need nii head on ja aitasid p22sta inimelusi.
Ning loomulikult h2mmastas mul,kuidas ma suutsin ajastuga seekord nii t2ppi panna ja et minu ja mu perega on k6ik korras just t2na saatuse juhusele,et ma otsustasime reisile minna varem.

Mis valmistas Sulle suurima pettumuse? Kuidas m6ningad inimesed hakkasid varastama teistest majadest syya ja poodidest telekaid 2ra viima. Kuid sellisel ajal ei m6tle keegi eriti kaine peaga.

Mis Sind heldima pani? Minu ja mu pere 6nn, et Eliisega on k6ik korras ja et inimesed suutsid mere22rsetest linnadest 6igel ajal 2ra joosta m2gedesse.

Mida toob tulevik? Tshiilile j2tab see j2lje kauaks. Maailma tugevuselt 5.s maav2rin nagu aru sain. Pikaks ajaks j22b siiski kartus,iga v2ike maav2rin(temblor) paneb sydame kiiremini l66ma ja tob hirmu,l2heb aega et taas harjuda. 
Valitsus on tuleviku jaoks koostanud t2iesti uue plaani ,et tshiili olek tugevam. Ehitatakse linnu yles uuesti ja rajatakse uued systeemid. Kuid see kogemus j22b k6igile eluks ajaks meelde. Ka mulle.

________________________________

Vot! Mõningad küsimused minult. Tegelikult huvitab mind palju asju, alates sellest, kas tavaliselt on tshiili elanikel majad ja elud kindlustatud, kas kinnisvara soetades mõeldakse ka turvalisuse peale, kas tshiili elektrijuhtmed ongi maavärina kartuses sellised kummivoolikutes, puntras ja imelikud, et kui post ümber kukub, siis ei saa keegi elektrilööki.......
Elektrijuhtmegea on jah see jama,et nad nii puntras ja imelikud,mist6ttu elekter kerge kaduma.
Kinnisvara soetades m6eldakse alati turvalisuse peale,mist6ttu on enamus maju 1he korruselised(2he korrulised kukuvad k6ige kergemini ja kiiremini kokku) ja m6eldakse ikka. 
Enamus maju tshiilis EI ole kindlustatud,siin on see v2ga kallis v2rk. Eludest r22kimata. Seet6ttu on inimesed oma kodude kaotamise yle veelgi kurvevamd,sets kindlustust neil pole. Minu pere ka,annetame raha t2di Marile,et ta saaks enda maja uuesti yles ehitada.
Meie majal ON kindlustus.

Kokku kukkus vangla, aga kas loomaaiad jäid terveks? Suurimad loomaaiad j2id terveks,kuid v2idetavalt m6nedes loomaaedad kukkusid kokku m6ned puurid ja majakesed. L6visi linna peale ei jooksnud.

Kas inimesed läksid viinamarjaistandustesse raksu? Noh,seda saaks iga p2ev teha:D Aga viinamarjap6llule on raske raksu teha,koerad on valvel ja s66vad inimesi ja aiad ees. Ja sel raskel ajal oldi pigem perega,niiet kahjuks vist v2ga ei k2idud:D



Kas inimesed elavad oma igapäevast elu taas muretult edasi või tehti nüüd oma mõtetes ja edasises elukorralduses mingeid muudatusi? Oleneb eluasukohast. Meil oli plaanis osta maja Pinguerali j2rgmine aasta,kuid nyyd,kui see j2i tsunami alla,loobusime sellest,sest kardetakse et ehk kunagi tuleb j2lle. Niiet arvan,et paljud ehk myyvad maha suvilaid. Olen kuulnud ka,et muretsetakse hoogsalt endale eletrkigeneraatoreid,kui peaks kunagi tulema uus maav2rin,et oleks elekter olemas. Kuid yldises plaanis arvan et elu j2tkub igap2evaselt edasi. L6unapool muidugi alles ehitavad yles enda maju ,nemad ei saa tykk aega muretult elada. Aeg parandab k6ik haavad,ja ma t6esti ei oska 6elda,kuna suudavad ka l6unainimesed muretult edasi elada. Santiago kandis on juba k6ik rahulikud,kuigi Belen,kes elab Valparaisos,kardab kyll sinna minna ylikooli,sest tsunami j2taks tema ylikooli vee alla... Ei oska kysimusele v2ga vastata,see on nii olenev.

Kuidas koerad maavärina ajal käituvad, kas nad hauguvad või on saba jalgevahel maad ligi? Enne maav2rinat,p2ev otsa,meie koeras kusjuures nutsid. Niutsusid. Kuid maav2rina ajal,on koeradki ehmatunud ja hauguvad ja k2ituvad n2rviliselt.

Kas riigis on kuulutatud välja leinapäev? Leinaaeg algas t2na(7.m2rts),ja kestab 3 p2eva.

Kas toimuvad ka ühismatused? Ei

Millega tegeleb märtsi keskel ametisse astuv Pinera? Rahvas on v2ga v2ga vihane tema peale. Ta on tshiili k6ige rikkam mees,kuid ei annetanud sentigi. Teeb igast ylesastumisi ja k6neis kyll,annab teada mis plaane teeb uus valitsus(uus valitsus ja riigipea alustavad 17.m2rtsil),ja mis uusi haiglaid ehitatakse valitsuserahaga jne. Igatahes on teda tabanud kriitikatulv.

Mis sai Santiago suurest lõbustuspargist?
Oli mingit aega suletud,kuid atraktsioonid j2id pysti.


*********


NIIII!:) Need olid siis mu emme PAAR kysimust:) Vot,kui kellelgil veel kysimusi,andke aga teada,mulle nii meeldivad kysimused!:D



HOMME ON KOOOOL!!!!!
Ma k2isin t2na kooliriideid ostmas,aga noh,eks see viga on see,et ma viimane p2ev l2ksin,sets k6ik poed olid triiks2rkidets ja kampsunitest tyhjad ja peale 2he tunnist sokkide,triiks2rgi ja kampsuni otsimist sain kotti vaid paari sokke,neidki raske leida. Jess:D
OK,olge tublid:)